5. kodutöö ülesande fookuses on probleemipõhine ja uurimuslik õpe, selle etappid. Teiseks probleemipõhise õppe situatiivne läbiviimine. Kolmandaks analüüsida, millised on algkooliõpilastele mõeldud õpimängu Muinasmaa sitatiivsust andvad elemendid? Kirjelda ühte ankurdamise näidet!
Traditsioonilised õpetamisviisid koolis keskenduvad teadmiste ülekandmisele õpetajalt õpilasele. Probleemõpe on aga suunatud üheskoos teadmiste loomisele, hindamisele ja täiendamisele. Eesmärgiks on leida probleemile ammendav vastus kokkulepitud formaadis (nt. uurimistöö, skeem, sobiv tegevusplaan).
Probleemõpe (problem-based learning) on üks aktiivõppemeetoditest, mis võimaldab õpetajal õpilaste mõtlemist aktiveerida. Teadmiste omandamine ja õppimine toimub probleemõppe korral probleemide leidmise/püstitamise ja nende lahendamise kaudu. Probleemõppe juures toimib sama loogika, mis uurimusõppes, kuid need kaks meetodit erinevad teineteisest selle poolest, et esimesel juhul leitakse mitmete lahenduste hulgast parim lahendus ja põhjendatakse seda, teisel juhul toimub uurimisküsimuse või -probleemi põhjal püstitatud hüpoteesi kinnitamine või kummutamine kogutud katseandmete (vaatlusandmete) põhjal. Uurimusõppe juures on meil teatavasti alati üks kindel tulemus (uurija positivistlike veendumuste seisukohalt vaadatuna), probleemõppe korral võib-olla mitu erinevat ja sealsamas teineteisest sõltumatut tulemust. Uurimusõpe on õppimise käsitlus, kus probleemile leitakse lahendus interaktsioonis keskkonnaga selle objektidega manipuleerides ja neid uurides, küsimuste ja vastuoludega maadeldes või eksperimente läbi viies.
Erinevad probleemõppe meetodid:
Traditsioonilised õpetamisviisid koolis keskenduvad teadmiste ülekandmisele õpetajalt õpilasele. Probleemõpe on aga suunatud üheskoos teadmiste loomisele, hindamisele ja täiendamisele. Eesmärgiks on leida probleemile ammendav vastus kokkulepitud formaadis (nt. uurimistöö, skeem, sobiv tegevusplaan).
Probleemõpe (problem-based learning) on üks aktiivõppemeetoditest, mis võimaldab õpetajal õpilaste mõtlemist aktiveerida. Teadmiste omandamine ja õppimine toimub probleemõppe korral probleemide leidmise/püstitamise ja nende lahendamise kaudu. Probleemõppe juures toimib sama loogika, mis uurimusõppes, kuid need kaks meetodit erinevad teineteisest selle poolest, et esimesel juhul leitakse mitmete lahenduste hulgast parim lahendus ja põhjendatakse seda, teisel juhul toimub uurimisküsimuse või -probleemi põhjal püstitatud hüpoteesi kinnitamine või kummutamine kogutud katseandmete (vaatlusandmete) põhjal. Uurimusõppe juures on meil teatavasti alati üks kindel tulemus (uurija positivistlike veendumuste seisukohalt vaadatuna), probleemõppe korral võib-olla mitu erinevat ja sealsamas teineteisest sõltumatut tulemust. Uurimusõpe on õppimise käsitlus, kus probleemile leitakse lahendus interaktsioonis keskkonnaga selle objektidega manipuleerides ja neid uurides, küsimuste ja vastuoludega maadeldes või eksperimente läbi viies.
Uurimusõpe õpetab:
- 1) analüüsimist,
- 2) hindamist, võrdlemist,
- 3) õpitava seostamist reaalse eluga,
- 4) põhjendamist,
- 5) meeskonnatööd.
Probleemõppe 5 tunnust:
- Probleem
- Tegevused
- Teadmised
- Planeerimine
- Koostöö
- Probleemi tekitamise meetod eeldab mingi konkreetse ülesande lahendamist, mis tavaliselt esitatakse suuliselt või kirjalikult teksti näol. Uurimisküsimusi võivad esitada nii õpetajad kui õpilased. Seejärel leitakse lahendused ja selgitused ning põhjendatakse saadud vastuseid.
- Ankurdatud õppes esitatakse probleem mingi stsenaariumi järgi (kasutades video- või multimeedia materjali), millesse on lõimitud nii probleem ise kui ka eeldused viimase lahendamiseks. Ülesanded on tavaliselt mitmeastmelised ja lõpplahenduste saamiseks tuleb kasutada erinevaid teooriaid ning allikaid. Antud meetodi juures on omane ka kaaslaste vigade otsimine ja avastamine. Näiteks sobivad siia kõik probleemid, mis hõlmavad mitmeid erinevaid loodusteadusi, samas aga ühendavad inimese igapäevaseid tegevusi (teede ehitamine, majade püstitamine, toidu valmistamine, loodushoid jne.)
- Juhtumipõhine õpe on seotud mingi kindla juhtumi või situatsiooniga, mille kirjeldamisel tekib või selgub probleem, mis on pärit elust enesest. Seejärel palutakse õpilastel probleemsituatsiooni analüüsida või leida sellele lahendusi.
Millist uurivat probleemõpet eelistada, kas üksi või ühiselt uurides?
Isiklikult pooldan ühiselt uurimist, sest kaks pead on ikka kaks pead. Mis ühel võib jääda kahe silma vahele, see teisele on märgatav :) Kui aga valida probleemõppe meetoditest siis jällegi vastavalt vajadusele. Tundub, et lemmikut välja ei ole kujunenud :)
Inimese teadmine pole pelgalt semantiline võrgustik, kus toimuvad seostamisprotsessid arvutitele sarnaselt, kuid on võime koordineerida ja järjestada tegevusi, kohandades neid dünaamiliselt olukordadega.
Situatiivse õppimise teooria suunab meid märkama, milliseid seaduspärasusi tuleb töökeskkonnas silmas pidada, et õppimist toetada, samuti osundab ta, kuidas iga indiviidi arusaam sellest, kes ta on ja mida ta teeb mõjutab teadmise loomist. Situatiivsus saavutatakse autentsete - tegelikele olukordadele sarnanevate probleemülesannete kaudu. Autentne esitusviis tagab õppimise tegelikkusele sarnanevas olukorras ja muudab omandatud teadmised ja oskused kergesti ülekantavaks. Situatiivne probleemõppe aitab kujundada kogukonnas vajalikke ja kogukonnale iseloomulikke teadmisi ja oskusi.
Situatiivne õppimine väidab, et:
- teadmine on tegevus, mitte objekt;
- teadmine on alati konstekstualiseeritud, mitte abstraktne;
- teadmist konstrueeritakse inimese ja keskkonna vahelises interaktsioonis, seetõttu pole objektiivset teadmist olemas.
Metakognitsioonid on mõtted, uskumused, ja tegevus mis on suunatud oma kognitsioonidele.
Kognitiivsed toeuselemendid on suunatud eelkõige teadmise loomise toetamisele, metakognitiivsed toetuselemendid on abitegevused, mis toetavad teadmise loomise protsessi.
(Pata, 2011).
„Ennemuistne“ on tasuta veebimäng, mille lugu on inspireeritud Eesti rahvakultuurist ja üldhariduse riiklikust õppekavast.
Mängu missiooniks on, mis võimaldab kooliõpilastel süvendada huvi Eesti rahvapärimuse vastu, suurendada õpihimu ja täiendada koolis õpitut, eelmainitut kogeda koos sõprade ja koolikaaslastega (Ennemuistne, 2013).
Kasutajaks registreerimine on kerge. Mängus tuleb avastada Muinas-Eesti maailm, mille käigus koguda erinevaid taimi. Neid vahetades esemete vastu ning lahendades erinevaid katsumusi. Mängida saab nii üksi kui ka koos teistega. Toimuvad ka auhinnamängud, kus mängijad saavad punktide kogumises võistelda, premeerides tublimaid reaalsete auhindadega.
Tundus üpriski lihtne ja lastele (2 tütart - 2. ja 3. klassi õpilased) huvi ja hasarti pakkuv veebimäng.
Kasutatud materjalid:
Kasutajaks registreerimine on kerge. Mängus tuleb avastada Muinas-Eesti maailm, mille käigus koguda erinevaid taimi. Neid vahetades esemete vastu ning lahendades erinevaid katsumusi. Mängida saab nii üksi kui ka koos teistega. Toimuvad ka auhinnamängud, kus mängijad saavad punktide kogumises võistelda, premeerides tublimaid reaalsete auhindadega.
Tundus üpriski lihtne ja lastele (2 tütart - 2. ja 3. klassi õpilased) huvi ja hasarti pakkuv veebimäng.
Kasutatud materjalid:
- DigiTiiger. (25.10.1009). Probleemõpe. Loetud aadressil: http://erut3m.havike.eenet.ee/digitiiger/mod/resource/view.php?id=13471
- DigiTiiger. (25.10.1009). Uurimusõpe. Loetud aadressil: http://erut3m.havike.eenet.ee/digitiiger/mod/resource/view.php?id=13470
- Ennemuistne. (2013). Mängust. Loetud aadressil: http://ennemuistne.ee/mangust
- Pata, K. (20.02.2011). Situatiivsed haridustehnoloogilised õpidisainid. Loetud aadressil: http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-5loeng?ref=http://ifi7056.wordpress.com/5-nadal/
Maris, kui Su tütred mänguga edenevad, siis kirjuta meile ka, kuhu nad välja jõudsid ja kuidas neile meeldis. Ehk saan mina siis üle oma skeptilisest suhtumisest sellesse?!
ReplyDelete