12. nädal - Rühmatöö – haridusasutuse evalveerimine

Rühmatöös “Haridusasutuse evalveerimine” analüüsime koos Viive ja Taimiga arvutiklassi kasutamist  kolme kooli – Haljala Gümnaasiumi, Kuusalu keskkooli ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi  näitel 2012/2013 õppeaastal.

Rühmatöö esitlus on Google Drives.

11. nädal - Individuaalse ülesanne --- täiendatud*

ülesanne

1. Programmi aadress ja tutvustus.
http://jalgratturitestid.edu.ee/

Jalgratturile mõeldud interaktiivsed testid aitavad jalgrattaeksamiks valmistujal läbi mängida konkreetseid situatsioone liikluses. Õpilane peab konkreetses situatsioonis valima õige tegevuse, mis ka animatsioonina maha mängitakse. Testid hõlmavad järgmisi teemasid: liiklusmärgid, ristmiku ületamine, paremakäe reegel, jalgratturi märguanded, sõidu alustamine ja ohud teel (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009).

2. Millal kasutamiseks?
Vanuse alam- ja ülempiir 4 - 16.
Koolides toimub jalgratturi ettevalmistamine kooli õppekava, -tööplaani või huvialaringi töö raames. Testid on abimaterjaliks nii õpetajale, kes korraldab jalgratturi koolitust koolis, õppe- või ringitundides ja ka õpilasele, kes on jalgratturi eksami sooritajad.
Interaktiivsed testid on mõeldud hajutamiseks ja kontrollimiseks teadmisi, oskusi ja käitumist liikluse esinevates situatsioonides.

3. Kuidas töötamiseks?

Tegemist on enesekontrollitestidega, kus testija saab peale iga testi sooritamist teada protsendi õigesti vastatud küsimuste kohta.

Iga küsimus tuleb õigesti vastata, enne järgmise küsimuse juurde ei saa.

Küsimused esitatakse alati juhuslikus järjekorras

Küsimuste vastusealternatiivid esitatakse alati juhuslikus järjekorras.

Esineb küsimusetüüpe, kus on palju pisipilte. Samuti on  küsimusi, mis põhinevad animatsioonidel (näiteks jalgratturi liiklusõppe testid: ristmiku ületamine ja paremakäe reegel).

4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid
Tekstid (küsimused), pildid, animatsioonid, piltidel ja animatsioonidel viidad/juhised (tähelepanu), valikvastustega ülesanded. 

5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
Vastuste valik, kus vihjeid ei anta. Testi sooritaja peab vastamiseks materjali mõistma ja sellest aru saama. Ennem uue küsimuse juurde ei saa kui on eelnevale õigesti vastatud. Järelejäänud küsimused ja protsent

6. Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
Enesekontrollitestid - piltide ja animatsioonide lugemine ja nendest õigesti arusaamine, et küsimustele õigesti vastata (nt.  mis järjekorras ja kuidas sõiduvahendid peaksid sõitma, et ei tekiks kokkupõrkeid).

7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas

Testi võimalik uuesti sooritada ja parandada vastuseid.

Kiitus õige vastuse puhul. 

Kui oskad kõik testid veatult lahendada ja mõistad liikluses toimuvat, oled tõenäoliselt eksamiks valmis. 

Testid illustreeritud piltide ja animatsioonidega. Võimalus vaadata õigete vastuste tulemust (%) ja jälgida, mitmes küsimus käsil. 

8. Toetuse elemendid
Süsteemis neid ei ole.

9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?
Valides teema (liiklusmärgid, ristmiku ületamine, paremakäe reegel, jalgratturi märguanded, sõidu alustamine ja ohud teel), viib edasi enesekontrollitestini. Animatsioonides on võimalus näha, mis juhtub kui teed liikluses vale otsuse.

10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega

Kognitivistlik õpikäsitlus- õpitud teadmiste rakendamine ülesannetes, saab end kontrollida

Situatiivne õppimine - animeeritud juhtumid liikluses.
Biheivioristlik õpikäsitlus- enesekontrolltestid

11. Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)

"+" 

• Enesekontrollivõimalus
• Erinevad ülesanded
• Palju pildi- ja animeeritud materjale
• Antud testid on koostöös Jalgratturi liiklusõpetuse kursusega.
• Loodud testide paketi abil on võimalik olemasoleva raamistiku põhjal luua ise uusi teste ning vajadusel täiendada. (testid_koos.rar)

"-" 

• Keskkonda ei ole täiendatud.

Kasutatud materjalid:

• Haridus- ja Teadusministeerium. (03.11.2009). Tiigrihüppe Tarkvaraprojektide infopäev. Loetud aadressilt: http://www.hm.ee/index.php?0511201

10. nädala ülesanne

Ülesanne

Individuaalse tööna analüüsin koostatud jalgratturi interaktiivseid teste, mis aitavad jalgrattaeksamiks valmistujal läbi mängida konkreetseid situatsioone liikluses. 

Rühmatööna uurime arvutiklassi kasutamist väljaspool arvutitunde kolme kooli näitel (Kuusalu keskkool, Pärnu Ülejõe gümnaasium ja Haljala gümnaasium)
Uuringurühma koosseis: Viive, Taimi ja Maris
Juhul kui keegi soovib rühmaga ühineda, kontakteeruda on võimalik Skype´s.

9. nädala ülesanne

Ülesandena tuleb tutvuda slaididel tutvustatud toetuselemendiga “6 mütsi”. Kirjeldada vähemalt ühte e-õppes selle metoodika kasutamise võimalust. Põhjendada, mis oleks sellise toetuselemendi kaustamine otstarbekas!

Tuutor toetab huvi, eesmärgi püstitamist, negatiivsete emotsioonide maandamist, rõhutab kriitilisi ülesande etappe, demonstreerib ideaalseid lahendusteid, vähendab õppija vabadusastmeid 
Tuutoripoolne toetus on vajalik, et:

• algatada õpilastevahelist arutelu;
• toetada ja suunata vähemaktiivseid arutelurühmi ja aidata kujundada ühist mõttemudelit;
• suunata rolli- ja ekspertrühmi alternatiivseid lahendusi hindama ja lõppotsust tegema.

Toetuse vormid:

• Modelleerimine (modelling) on protsess, milles õpitakse jäljendama tegevusi vaadeldes teiste käitumist. Modelleerimine keskendub eksperdi käitumismudeli omandamisele.
• Treenimine (coaching) ja juhendamine (tutoring) on individuaalse õpetuse viisid, milles õpilast õpetatakse järgima teatud käitumisajadasid ja kasutama eelnevalt teadaolevat teadmist, millegi saavutamiseks. Treenimine keskendub õpilase õige soorituse lihvimisele.
• Suunav toestamine (scaffolding) on protsess, milles õpilane saab toetust vaid sellisel määral ja nendes ülesande osades, kus tal puuduvad oskused, oskuse kasvades toetus väheneb. Suunav toestamine keskendub nii ülesandele, õppijale kui ka õpetajale.

(Pata, 2011)

Kuus mõttemütsi (Six Thinking Hats) on Edward de Bono poolt loodud lateraalse mõtlemise meetod, mille puhul erinevaid perspektiive uuritavale probleemile või nähtusele tähistatakse kuut eri värvi mütsiga. Mütside tähendused on eelnevalt kokku lepitud:

	Valge kui paber. Mõtted valge mütsi all on seotud informatsiooniga, faktidega, küsides: "Mida me sellest teame?", "Mida oleks meil tarvis teada?", "Milliseid küsimusi peaksime püstitama?". Keskendub puuduvale või olemasolevale faktipõhisele informatsioonile.
	Must nagu kohtuniku kuub. See on ilmselt kõige kasulikum ja kasutatuim müts. Musta mütsi all pesitseb ettevaatus ja ohutunne, mis kaitseb meid kahjulike sammude eest. Musta mütsi mõtted paljastavad võimalikud riskid ja osutavad kriitiliselt meie senise mõttekäigu nõrkadele kohtadele. Ilma musta mütsita oleksime tihti hädas. Samas ei tohiks seda liiga sageli kasutada - see võib halvata meie konstruktiivse mõttelennu.
	Kollane kui päike, seondub optimismiga. Kollast mütsi kandes huvitavad meid väärtused ja praktiline kasu, mis käsitletud ideedest võib tõusta. Isegi kui meile pakutud lahendused eriti ei sümpatiseeri, paneb kollane müts meid otsima asja häid külgi.
	Roheline kui loodus, seondub kasvu, energia ja eluga. Rohelist mütsi kandes esitad uusi ettepanekuid, ideid ja alternatiive seni käsitletud lahendustele. Võid ka pakkuda muudatusi - peaasi on konstruktiivsus ja loov lähenemine.
	Punane kui tuli ja soojus. Punase mütsiga seonduvad tunded ja intuitsioon. Sa ei puugi teada, miks sulle miski meeldib või mitte. Kandes punast mütsi, võid jätta ratsionaalse arutluse tahaplaanile ja tuua välja oma emotsioonid ja aimdused - vajaduseta neid seletada või põhjendada.
	Sinine kui taevas. Pisut teist sorti müts kui ülejäänud, sest selle kandja distantseerub probleemi sisust ja keskendub hoopis mõtlemise või arutelu PROTSESSILE, küsides: "Kuhu oleme oma arutlusega välja jõudnud?", "Mida peaksime järgmiseks käsile võtma?", "Kas kõik on saanud oma arvamust avaldada?", "Kas ei kipu me arutelu ühekülgseks jääma?" Tavaliselt kasutame sinist mütsi aruteluprotsessi algul, määratledes selle sihid ja raamid - näiteks seades eri värvi mütside esinemise järjekorra. Arutelu lõpul aitab sinine müts meil teha kokkuvõtteid.

(Laanpere, 2008)

Tiigrihüppe lisakursus: Loovus ja kaasaegsed tehnoloogiad, II moodulis on teema "6 mõttemütsi meetod". 

Õpetajatel lastakse lahendada probleem 6 mõttemütsi meetodi abil „Kuidas õpilastega rohkem arvutiklasse (arvuteid) kasutada?“ või „Kuidas valmistada tundi ette arvutiklassis õpetamiseks?“. Antud lisakursust on maininud oma kodutöös ka Taimi, lisades mõningad endapoolseid mõtteid.

Mart Laanpere materjalides on kirjutanud, et kuue mõttemütsi meetodit võib kasutada hõlpsasti auditoorses õppetöös - sel puhul peaks kuut värvi mütsid õppejõul varuks olema (vähemasti pildi kujul). Samas sobib see meetod kasutamiseks ka veebipõhistes foorumites.

Esmakordselt teostati kuue mõttemütsi meetodi tarkvaraline tugi veebipõhises keskkonnas FLE3. FLE3 foorumis on meetodi kasutamine oluliselt lihtsam kui tavalises foorumis, kuna kasutajat sunnitakse mütsi valima enne kui ta saab hakata oma postitust kirjutama. Samuti on õppejõule loodud mugavad võimalused sissekannete filtreerimiseks ja järjestamiseks autori nime, mütsi tüübi või sissekande aja järgi. Kuna eestimaine e-õppekeskkond IVA loodi FLE3 baasil, siis on samalaadsed võimalused olemas ka IVA keskkonnas.

Teistes keskkondades (nt Moodle või Blackboard) saab samuti seda meetodit kasutada, kuid eelnevalt peab diskussioonis osalejatega kokku leppima, et igaüks sisestab oma sissekande päisesse kindlasti oma mütsi värvi.

Kuue mõttemütsi meetod ei sobi sugugi mitte iga teema käsitlemiseks - paslikumad on sedalaadi probleemid, mis on tõeliselt intrigeerivad, mitmeti mõistetavad ja mittetriviaalsed.

Kõige keerulisem on arutelu juhtimine mõistliku kokkuvõtteni, et see ei jääks lihtsalt mänguks mängu enese nimel.

Kasutatd materjal:

• Laanpere, M. (2008). Kuue mõttemütsi meetod. Loetud aadressil: http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html
• Pata, K. (20.02.2011). Toetussüsteemid haridustehnoloogilistes õpidisainides. Loetud aadresil: http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng8

8. nädala ülesanne

Ülesanne

M-õpe (M-Learning) ehk pikemalt välja kirjutades Mobiilne õpe (mobile learning) on õpe, kus on omavahel ühendatud õuesõpe ja kaasaegsed IKT (info ja kommunikatsiooni-tehnoloogia) vahendid. M-õuesõpe on koondnimetus õuesõppe meetoditele, mille puhul kasutatakse mobiilseid digitehnoloogiaid ehk M-õpe = õuesõpe + e-õpe. Termini e-õpe (e- learning) võttis esmakordselt kasutusele Jay Cross 1998. aastal, saades eeskuju selleks ajaks igapäevasesesse kasutusse jõudnud väljenditest e-post (e-mail) ja e-äri (e-commerce) (Laanpere, 2011)

M-õppe peamiseks eesmärgiks on tuua tundidesse kaasaegsed tehnoloogiad ning siduda õppimist igapäevaeluga. M-õpet saab rakendada nii rühmatööna kui ka individuaalseks tööks. Mobiilsed vahendid ei sea piiranguid ning neid on lihtne igale-poole kaasa võtta - seega sobib M-õpe ideaalselt erinevatel õpperadadel kasutamiseks.

M-õppes kasutatavad mobiilsed tehnoloogiad:

• Pihuarvuti (i.k. handheld computer, ka PDA): taskusse mahtuv pisiarvuti, mis võimaldab kasutada suurt osa laua-arvuteile loodud tarkvarapakettidest; üldjuhul saab pihuarvuti abil ühenduda ka traadita Internetti
• GPS-seade : globaalset positsioneerimissüsteemi kasutav asukoha määramise seade, kallimatel versioonidel on sees ka detailsed kaardid
• Nutifon (nutikas telefon, i.k. smartphone): pihuarvutile iseloomulike lisavõimalustega täiendatud mobiiltelefon; kallimatel versioonidel on peal ka GPS-vastuvõtja ja nendega saab kasutada traadita Interneti ühendust (Wifi)
• Internetitahvel (i.k. Internet Tablet): pihuarvuti-sarnane seade, mille peamiseks otstarbeks on juurdepääsu võimaldamine traadita Internetile (Wifi); erinevalt pihuarvuteist puudub Interneti-tahvlitel üldjuhul kontoritarkvara kasutamise võimalus
• Mp3-mängijad (nt. iPod): muusikafaile mahamängivad taskuseadmed, üldjuhul suudavad näidata ka fotosid ning kallimad eksemplarid ka videosid
• Digitaalsed diktofonid ja foto/videokaamerad

(Laanpere, 2011)

Olen samuti osalenud Tiigrihüppe koolitajate suvekoolis toimunud GPS-seadmetega orienteerumismängus, mida on kirjeldanud Taimi ja Viive oma postitustes. Rühma peale oli üks GPS-seade, mille abil tuli leida kontrollpunktid, kus ootas uus ülesanne. Seadme abil sai määrata asukohta ja valida uut sihtpunkti.

Olen Taimiga ühisel arvamusel, et tänapäeval võib asendada käsi-GPS seadmed nutitelefonidega, kuna enamustel nutitelefonidel on võimalik sisse lülitada GPS positsionseerimine ja kasutada navigeerimise juhiseid Google mapsi abil. 

Mart Laanpere Lemillis ja Merlin Liiva on pakkunud oma magistritöös (lk 20-26) erinevaid toimivaid stsenaariume, mida rakendada GPS-seadmetega, nt. orienteerumismängud, keskkonna kaardistamise ülesanded, koduloolised ülesanded jt.


Autojuhina olen kasutanud sõidukiiruse mõõdikut "kiiruskaamerad" rakenduse abil. Samas nutitelefoni saab kasutada ka kui diktofoni, videokaamerat, fotoaparaati, mp3-mängijat, juurdepääsu võimaldamist traadita Internetile ning vajadusel muuta nutitelefon modemiks, et jagada Wifi võrku. Aeg-ajalt olen kasutanud ka QR-koodi lugejat, sõnade tõlkimise ja skanneerimise võimalusi. 

Kokkuvõtlikult võiks arvata, et m-õppe läbi viimiseks võiks täitsa piisata nutitelefonist ja vajaminevatest rakendustest. 


Kasutatud materjalid:

• Laanpere, M. (27.12.2011). E-õppest m-õppeni. Loetud aadressil: http://lemill.net/content/webpages/e-oppest-m-oppeni
• Liiva, M. (2009). Mobiilse tehnoloogia rakendamine õuesõppes: interaktiivsed õppematerjalid ja virtuaalne koostöökeskkond õpetajatele (lk 20-26). Loetud aadressil: http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/magistri_tood/2009_kevad/merlin_liiva_magistritoo.pdf

7. nädala ülesanne

Ülesanne

Enesejuhitud õppimine (self-directed learning) on kaasaegne lähenemine õppimisele, kus õppestrateegiate väljatöötamine ning enese motiveerimine nendes sisalduvate eesmärkide saavutamiseks on täielikult õppija ülesanne; õppetegevus ei pruugi toimuda alati üksi, see võib olla kombineeritud õppimise sotsiaalsete vormidega; tihedalt seotud õppimisega läbi erinevate meediavahendite; õpitakse ka seda, kuidas ise õppida. (Pata).

Enesejuhitud õppimises toimub pidevalt enese tegevuste õnnestumiste ja ebaõnnestumiste analüüs, mis aitab hoida juba võetud suunda eesmärgile, või valida vajadusel uusi suundi. Õppimisel reflekteeritakse ja hinnatakse oma varasemaid kogemusi teadlikult ja muudetakse oma tegevusi soovitud suunas.

Mõistekaart, enesejuhitud õppimisega seotud mõistetest,  on koostatud veebirakendus programmiga Wisemapping. Mõistekaarti näeb suuremalt, vajutades siia :D




Seleta, mõistete rühmade kasutust, kuidas saavutad enesejuhitud õppija jaoks sobiva õpikeskkonna?
Antud mõistekaardi seletab lahti Terje Väljataga loengukonspektist  "Enesejuhtiv õppimine" leitud õpikomponendid:
Eesmärgid - õpivajaduste väljaselgitamine, teema valik, konkreetsete eesmärkide püstitamine
antud õpiprojekti jaoks (mida ma tahan saavutada ja õppida?).
Strateegiad- valik õpimeetodeid, sobivate strateegiate leidmine ja vajalike tegevuste sooritamine õpieesmärkide saavutamiseks (missuguseid meetodeid ja strateegiaid peaksin kasutama antud
projekti läbi viimiseks?)
Ressursid - õpimaterjalide ja keskkonna defineerimine ja loomine, õpiprojekti läbiviimiseks kuluv
aeg (missuguseid ressursse ma saan kasutada ja missuguseid vahendeid ma saan rakendada oma
eesmärkide saavutamiseks, kui palju aega mul on antud õpiprojekti tegemiseks?)
Hindamiskriteeriumid - hindamismeetodite valik, eeldatavate tulemuste sõnastamine (mis on
oodatav tulemus, kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud?)
Õpiprotsessi reflektsioon - oma õpiprotsessi monitooring ja reflektsioon (kuidas ma õppisin, mis
on minu tugevad ja nõrgad küljed, mida mul on seoses antud teemaga vaja veel õppida?)
(Väljataga, 2010)

Enesejuhtiva õppimise takistusteks võivad olla:

• hinnatakse oma eesmärke valesti või ei osata seada uusi eesmärke
• ei olda teadlikud oma oskustest
• valitakse vale meetod uute oskuste omandamiseks
• ei osata efektiivselt enda õpitegevust suunat ega peeta seda üldse vajalikuks
• ei usuta enda võimetesse
• õppimist takistavad ülearused kohustused, millest ei osata vabaneda

 (Pata, 2007).

Kasutatud materjalid:

• Pata, K. (09.08.2007). Enesejuhitud õppimine. Loetud aadressil: http://www.slideshare.net/kpata/enesejuhitud-oppimine
• Pata, K. ( kuupäev teadmata). Enesejuhitud õppimine. Loetud aadressil: http://kaugkoolitus.wordpress.com/enesejuhtiv-oppimine/
• Väljataga, T (2010). Enesejuhitav õppimine. Loetud aadrressil: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1010/Loengukonspekt%20-%20enesejuhitav%20oppimine%202010.pdf

6. nädala ülesanne

6. kodutöö ülesanne

Ühisõpe võimaldab konstrueerida teadmisi aktiivselt, kus ühine tegevus ja arutelu aitavad välja tuua erinevaid arusaamu, arendada kriitilist mõtlemist ja jõuda erimeelsustes ühisele seisukohale. Ühisõppel vastutatakse nii enda kui ka teiste õppimise eest - ühe edukus aitab kaasa teiste edukusele. Ühisõppe kaudu saavutatatakse rohkem kui individuaalselt õppides - mäletatakse ühiselt loodud teadmisi paremini ja suudetakse neid uute probleemide lahendamisel enam rakendada (Pata, 2011). 

Esimesest semestrist alates on saanud Tallinna Ülikoolis teha erinevaid rühmatöid. Teemasid on olnud erinevaid. Minu jaoks oli huvitavaks rühmatööks (3-liikmeline) õpihaldussüsteemide aines, kus oli vaja uurida ja hinnata üht õpilhaldussüsteemi ja vastata õppejõu poolt koostatud küsimustele. Huvitavaks tegi antud rühmatöö sedaviisi, et sai valida ühe konkreetse õpihaldussüsteemi, mida tuli küsimuste vastamiseks katsetada ja lähemalt uurida (keskkonda sisse logides, erinevate  õigustega - administraator, õpetaja, õppija). Iga rühmaliige sai valida, mis õigustega tegelema hakkab. Õnneks antud tegevus probleeme ei tekitanud. Kaks valisid endale sobivad ära ja kolmadale järgijäänud variant sobis samuti.

Õppejõu poolt küsimuste ankeet sai üles laetud GoogleDrive, kus dokumendile ligipääs sai jagatud vastavate õigustega ka rühmaliikmetele. Kasutasime antud keskkonda ühisdokumendina. Igaüks vastas enda küsimustele ning sissejuhatus ja kokkuvõte sai ühiste mõtetega dokumendis täiendatud.

Kasutades GoogleDrive keskkonda, sai mõtteid jagatud ka reaalaajas suhtlust võimaldavas Skypes. Välja on kujunenud ajad, mil enamus kursusekaaslasi on sisse logitud ning üksteist toetavalt mõtteid jagamas, nii ka rühmatöös mitte kohale ilmumisega probleeme ei olnud.

Antud rühmatööd võiks kirjeldada kui kooperatiivne ehk ühisõpe, kus  toimus tööjaotus rühmaliikmete vahel - igaüks lahendas konkreetseid alaülesandeid planeerimisest kuni tulemuseni. Rühmaliikmete tööde tulemused muutsid töö ühtseks tervikuks. 

Kasutatud materjalid: 

Pata, K. (20.02.2011). Konstruktivistlikud õpidisainid haridustehnoloogias. Loetud aadressil: http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng6?ref=http://ifi7056.wordpress.com/6-nadal/

5. nädala ülesanne

5. kodutöö ülesande fookuses on probleemipõhine ja uurimuslik õpe, selle etappid.  Teiseks probleemipõhise õppe situatiivne läbiviimine. Kolmandaks analüüsida, millised on algkooliõpilastele mõeldud õpimängu Muinasmaa sitatiivsust andvad elemendid? Kirjelda ühte ankurdamise näidet!

Traditsioonilised õpetamisviisid koolis keskenduvad teadmiste ülekandmisele õpetajalt õpilasele. Probleemõpe on aga suunatud üheskoos teadmiste loomisele, hindamisele ja täiendamisele. Eesmärgiks on leida probleemile ammendav vastus kokkulepitud formaadis (nt. uurimistöö, skeem, sobiv tegevusplaan).

Probleemõpe (problem-based learning) on üks aktiivõppemeetoditest, mis võimaldab õpetajal õpilaste mõtlemist aktiveerida. Teadmiste omandamine ja õppimine toimub probleemõppe korral probleemide leidmise/püstitamise ja nende lahendamise kaudu.  Probleemõppe juures toimib sama loogika, mis uurimusõppes, kuid need kaks meetodit erinevad teineteisest selle poolest, et esimesel juhul leitakse mitmete lahenduste hulgast parim lahendus ja põhjendatakse seda, teisel juhul toimub uurimisküsimuse või -probleemi põhjal püstitatud hüpoteesi kinnitamine või kummutamine kogutud katseandmete (vaatlusandmete) põhjal. Uurimusõppe juures on meil teatavasti alati üks kindel tulemus (uurija positivistlike veendumuste seisukohalt vaadatuna), probleemõppe korral võib-olla mitu erinevat ja sealsamas teineteisest sõltumatut tulemust. Uurimusõpe on õppimise käsitlus, kus probleemile leitakse lahendus interaktsioonis keskkonnaga selle objektidega manipuleerides ja neid uurides, küsimuste ja vastuoludega maadeldes või eksperimente läbi viies.

 Uurimusõpe õpetab: 

• 1) analüüsimist, 
• 2) hindamist, võrdlemist, 
• 3) õpitava seostamist reaalse eluga, 
• 4) põhjendamist, 
• 5) meeskonnatööd.

Probleemõppe 5 tunnust:

• Probleem
• Tegevused
• Teadmised
• Planeerimine
• Koostöö

Erinevad probleemõppe meetodid:

• Probleemi tekitamise meetod eeldab mingi konkreetse ülesande lahendamist,  mis tavaliselt esitatakse suuliselt või kirjalikult teksti näol. Uurimisküsimusi võivad esitada nii õpetajad kui õpilased. Seejärel leitakse lahendused ja selgitused ning põhjendatakse saadud vastuseid.
• Ankurdatud õppes esitatakse probleem mingi stsenaariumi järgi (kasutades video- või multimeedia materjali), millesse on lõimitud nii probleem ise kui ka  eeldused viimase lahendamiseks. Ülesanded on tavaliselt mitmeastmelised ja lõpplahenduste saamiseks tuleb kasutada erinevaid teooriaid ning allikaid. Antud meetodi juures on omane ka kaaslaste  vigade otsimine ja avastamine. Näiteks sobivad siia kõik probleemid, mis hõlmavad mitmeid erinevaid loodusteadusi, samas aga ühendavad inimese igapäevaseid tegevusi (teede ehitamine, majade püstitamine, toidu valmistamine, loodushoid jne.)
• Juhtumipõhine õpe  on  seotud mingi kindla juhtumi või situatsiooniga, mille kirjeldamisel tekib või selgub probleem, mis on pärit elust enesest. Seejärel palutakse õpilastel probleemsituatsiooni analüüsida või leida sellele lahendusi. 

(DigiTiiger, 2009)

Millist uurivat probleemõpet eelistada, kas üksi või ühiselt uurides?

Isiklikult pooldan ühiselt uurimist, sest kaks pead on ikka kaks pead. Mis ühel võib jääda kahe silma vahele, see teisele on märgatav :) Kui aga valida probleemõppe meetoditest siis jällegi vastavalt vajadusele. Tundub, et lemmikut välja ei ole kujunenud :)

Inimese teadmine pole pelgalt semantiline võrgustik, kus toimuvad seostamisprotsessid arvutitele sarnaselt, kuid on võime koordineerida ja järjestada tegevusi, kohandades neid dünaamiliselt olukordadega.

Situatiivse õppimise teooria suunab meid märkama, milliseid seaduspärasusi tuleb töökeskkonnas silmas pidada, et õppimist toetada, samuti osundab ta, kuidas iga indiviidi arusaam sellest, kes ta on ja mida ta teeb mõjutab teadmise loomist. Situatiivsus saavutatakse autentsete - tegelikele olukordadele sarnanevate probleemülesannete kaudu. Autentne esitusviis tagab õppimise tegelikkusele sarnanevas olukorras ja muudab omandatud teadmised ja oskused kergesti ülekantavaks. Situatiivne probleemõppe aitab kujundada kogukonnas vajalikke ja kogukonnale iseloomulikke teadmisi ja oskusi.

Situatiivne õppimine väidab, et:

• teadmine on tegevus, mitte objekt;
• teadmine on alati konstekstualiseeritud, mitte abstraktne;
• teadmist konstrueeritakse inimese ja keskkonna vahelises interaktsioonis, seetõttu pole objektiivset teadmist olemas. 

Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Üldjuhul kognitiivse mudeli raames käsitletakse inimest kui infotöötlejat, kes on suuteline mõtlema, teadvustama ja sümboliseerima, kes on suuteline ennesekontrolliks ja keskkonna mõjutamiseks.
Metakognitsioonid on mõtted, uskumused, ja tegevus mis on suunatud oma kognitsioonidele.
Kognitiivsed toeuselemendid on suunatud eelkõige teadmise loomise toetamisele, metakognitiivsed toetuselemendid on abitegevused, mis toetavad teadmise loomise protsessi.
(Pata, 2011).

„Ennemuistne“ on tasuta veebimäng, mille lugu on inspireeritud Eesti rahvakultuurist ja üldhariduse riiklikust õppekavast.

Mängu missiooniks on, mis võimaldab kooliõpilastel süvendada huvi Eesti rahvapärimuse vastu, suurendada õpihimu ja täiendada koolis õpitut, eelmainitut kogeda koos sõprade ja koolikaaslastega (Ennemuistne, 2013).

Kasutajaks registreerimine on kerge. Mängus tuleb avastada Muinas-Eesti maailm, mille käigus koguda erinevaid taimi. Neid vahetades esemete vastu ning lahendades erinevaid katsumusi. Mängida saab nii üksi kui ka koos teistega. Toimuvad ka auhinnamängud, kus mängijad saavad punktide kogumises võistelda, premeerides tublimaid reaalsete auhindadega.

Tundus üpriski lihtne ja lastele (2 tütart - 2. ja 3. klassi õpilased) huvi  ja hasarti pakkuv veebimäng. 

Kasutatud materjalid: 

• DigiTiiger. (25.10.1009). Probleemõpe. Loetud aadressil: http://erut3m.havike.eenet.ee/digitiiger/mod/resource/view.php?id=13471
• DigiTiiger. (25.10.1009). Uurimusõpe. Loetud aadressil: http://erut3m.havike.eenet.ee/digitiiger/mod/resource/view.php?id=13470
• Ennemuistne. (2013). Mängust. Loetud aadressil: http://ennemuistne.ee/mangust
• Pata, K. (20.02.2011). Situatiivsed haridustehnoloogilised õpidisainid. Loetud aadressil: http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-5loeng?ref=http://ifi7056.wordpress.com/5-nadal/

4. nädala ülesanne

4. kodutöö ülesandes tuleb leida mõistekaardi, ideekaardi ja järeldukaardi erinevused. Kus neid sobiks kasutada õppetöös? Kuidas neid võiks uuringutes rakendada? Milliseid haridustehnoloogilisi vahendeid soovitan kasutada nende erinevat tüüpi teadmiste kaardistamise võimaluste toetamiseks?

Mõistekaart (concept map) on sobiv mõistete (nähtuste, ideede) rühmitamiseks, struktuuri loomiseks ja mõistetevaheliste seoste väljatoomiseks. Mõistekaardi koostamisel kirjutatakse mõisted, kus näidatakse  noolega seose suunda, samuti nimetatakse seosed.

Ideekaardi (mind map) koostamine on õpetamismeetod, mis innustab õpilasi teema üle vabalt ja avatult mõtlema. Idekaardi koostamine = ajurünnak.
Ideekaardi koostameise etapid on järgmised: kirjutada paberi keskele üksik sõna või fraas. Antud sõnast/fraasist kirjutada järgmised sõnad/fraasid, mis mõtted/ideed selle teemaga tulenevad. Üles kirjutatud mõtted ühendada omavahel joontega, vt allolevat joonist.



Ideekaardi koostamine WiseMapping veebirakendus programmiga, kus võimalik.

Ideekaardi koostamine Spicenodes veebirakendus programmiga, kus võimalik rakendada ka sotsiaalmeedia vahendeid (YouTube, lingid, pildid jt).

Idee- ja mõistekaaarte võib kasutada individuaalse, paaris-, grupi- või kogu klassi tööna. Meetod sobib nii uute ideede otsinguks kui ka eelteadmiste aktiviiseerimiks, samuti õpitud materjali süstematiseerimiseks või teadmiste kontrolliks.

Järelduskaarti (consequence map) saaks kasutada kui on kirjas eeldus, ja mis siis sellest järeldub? Nt. kõigepealt on planeerimine, seejärel praktiline tegevus ning hiljem analüüs. Kõik on erinevad etapid, mis võivad omavahel veelkord hargneda.



Erinevad veebipõhised- ja arvutisse installeeritavad programmid, mida olen enda õppetöös kasutanud ja millega võimalik teha nii mõiste, idee- kui ka  järeldusaarte:

• WiseMapping - veebipõhine ja konto loomine.
• VUE - arvutisse installeeritav
• IHMC Cmap Tools- arvutisse installeeritav
• Mindomo - veebipõhine ja konto loomine.
• Spicynodes - veebipõhine ja konto loomine.
• MindMeister - veebipõhine  ja konto loomine.
• Text 2 Mind Map - veebipõhine
• bubbl.us - veebipõhine, kuid võib luua kasutaja kontot.
• SpiderScribe- veebipõhine ja konto loomine.

Ingrid Maadvere on teinud Tiigrihüppe haridustehnoloogi blogis hea ülevaate mõiste- ja ideekaartidest.

3. nädala ülesanne

3. nädala ülesandena  tuleb luua biheivioristlikku õpiparadigma arvesse võttes õpidisaini kirjeldust, milles on järgmised elemendid: Kes õpib? Mida õpib? Kuidas treenitakse? Kordamine? Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Interaktiivsus? Võistlusmoment?

Pranglimise (peast arvutamine) võistluse hooaeg on käimas ja Haljala Gümnaasiumi õpilased harjutavad nii koolitunnis kui ka kodudes miksikese keskkonnas peast arvutamist.  Sellest ka minu valiku tegemine.

Kes õpib? 1-12 klassi õpilased
Mida õpib? Peast arvutamist, kus saab harjutada liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist, lünkamist (tuleb panna üks puuduv arv matemaatikatehte lünka), liitlahumist (liitmine ja lahutamine koos) ja korrujagamist (korrutamine ja jagamine koos).  
Kuidas treenitakse? Pranglimise lehel saab treenida trenniväljakul kui ka võistelda võistlusväljakul peast arvutamiga aja peale. Tuleb valida ala, vajadusel muuta raskustase ja matemaatilised tehted kuvatakse ükshaaval ekraanile. Vastaja sisestab numbritele vajutades tehete vastused ja kinnitab nupuga OK. Valesti numbri vajutamisel saab enne OK nuppu vajutamist tühistada sisestatud vastust. Arvuti kontrollib tehte vastust, mille tulemusel punktide summa suureneb või väheneb.
Kordamine? Trenniväljakul saad pranglimist harjutada sõltumata ajast ja kordade arvutst.
Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Õige vastuse sisestamisel teenib punkte. Vale vastuse korral kaotab aega ja punkte, mille tulemusel kuvatakse õige vastus ja arvutamise tase langeb. Kellel kõige rohkem punkte, see on edetabelis eespool. Arvutamise läbides näidatakse tehete koond valede vastustega ja punktide summat.
Interaktiivsus? Interneti põhine programm, mis on mõeldud peastarvutamise treenimiseks ja kontrolliks. 
Võistlusmoment? Pranglimises juhib see, kellel kõige rohkem punkte. Punktide vaade on klassi, maakonna ja vabariigi piires. Lisaks kord aastas toimuvad ka maakondlikul, riiklikul ja ka rahvusvahelisel tasemel võistlused.

2. nädala ülesanne

2. nädala ülesandena on vaja mõtiskleda teemal,  iPad’i lubavused õppimiseks. Lugeda kaaskursuslaste arvamusi ja välja tuua, milliseid lubavusi hinnatakse kõige enam ja milliseid märkasid vaid üksikud.

Rääkides lubavustest siis mõiste lubavus on omadus, mis toetab või piirab subjektidel läbi viia mingeid eesmärke teatud artifakte ja töövahendi funktsioone kasutades.

2. loengumaterjalides on mainitud, et haridustehnoloogias on lubavuse terminit hakatud kasutama kirjeldamaks keskkonna kasutajatest sõltuvaid ilmnevaid omadusi, mis võimaldavad teatud õpitegevuste läbiviimist.

Minu jaoks on  iPad (tahvelarvuti) veel uus tehniline vahend, mida käega katsunud ei ole, kuid leian sarnasusi nutitelefoniga.  

Täpsustaksin, et tahvelarvutid on seadmed, mis paigutuvad sülearvuti ja nutitelefoni vahele. Seda nii suuruse, kasutusmugavuse kui ka võimsuse poolest.

iPad´st olen lugenud artikleid ja arvamusi, vaadanud YouTubes kasutusvõimalusi ja erinevaid rakendusi. 

2. nädala ülesande iPadi videostki on näha kui lihtne ja käepärane vahend ta on, mis võimaldab kasutada audiovisuaalset meediat nagu raamatud, perioodikaväljaanded, filmid, muusika ja mängud, lihtsalt surfata Internetis, kasutada erinevaid rakendusi jne. 

iPad on olnud eeskujuks ka paljudele teistele firmadele.

Nutitelefoni omanik olen olnud mitu aastat ja praeguseks on tekkinud huvi 5.5 tollise ekraaniga nutitelefoni vastu, puht mugavuse ja rohkem võimaluste pärast - väiksem kui tahvelarvuti, mahub taskusse, kerge,  interneti kasutus, pildi ja video tegemise võimalus, erinevad rakendused ja samas ka helistamiseks käepärane.

Erinevate oskuste ja võimetega õpilased vajavad erinevaid õppimistingimusi, erinevate meediaformaatide rakendamist instruktsioonide edastamisel 

Priit Hõbemägi on Eesti Ekspressis ladusalt tsiteerinud  Georgetowni (USA) McDonough’ ärikooli õppejõud Steve Goldenbergi, kuidas iPad viiel viisil õppetööd parandab?

1. iPad on aktiivne, mitte passiivne. Sülearvuti ekraanil sirvitakse passiivselt läbi sisu, kuid iPad sunnib kasutajat aktiivselt tegutsema, mis on kaasav tegevus. Näiteks veebikülge lehitsedes liigutab enamik inimesi sõrmega hiirenuppu, see on lihtne ja ühetaoline liigutus. iPadi kasutades tuleb sõrmedega näpistada, sirvida, lahti lükata ja koputada, et sisu interaktiivselt kasutada.
2. See on peaaegu nagu paber. Ipadi jaoks uut tehnoloogiat arendades mõeldi vanale tehnoloogiale – paberile. Ekraani mõõdud on 4 : 3, peaaegu nagu tavaline kirjapaberi leht USAs. See tähendab, et sisu näeb välja enam-vähem nii, nagu oleks see trükitud paberile.
3. See on sensoreid täis. Elektrooniliste sensorite abil on võimalik arendada vingeid õppevahendeid. Kallutamissensor näiteks võimaldab õpilasel keemiatunnis ekraanil “valada” kemikaale ühest anumast teise. (Ka füüsika õppimisel saavad valemid ja katsed hoopis uue näo. Keeleõppes ja kirjanduses on võimalik ekraanil olevat teksti ühendada sõnaraamatutega, nii et iga sõna on kohe võimalik sõnastikust leida.)
4.  iPad keskendub korraga vaid ühele rakendusele. iPadi rakendus avaneb terve ekraani ulatuses, see on ainus asi, mis on ekraanil näha. See parandab keskendumist ja ei lase samal ajal näiteks Facebooki, Twitterit vms sotsiaalvõrgustikku kasutada. (Multitasking ehk mitme rakenduse üheaegne kasutamine iPadis on ilmselt siiski lähituleviku küsimus.)
5. Vaatenurk on parem. Disaini tõttu on iPadi kõige parem kasutada horisontaalses või kergelt ülespoole kallutatud asendis, samamoodi nagu raamatut. See kaotab ära sülearvuti püstiseisva ekraani poolt loodud kunstliku barjääri õpetaja ja õpilase vahel.

Mobiilne õppimine seostub võimalusega õppida kõikjal ja igal ajal.

1. nädala ülesanne

1. nädala ülesanne

Meenutades väheke tehnoloogia ajalugu, siis  aastatel 1940-1950 arvati, et maailmaturul piisab ainult viiest arvutist ja üks arvuti kaalub kuni 1,5 tonni. Aeg lendas edasi ja tehnoloogia arenes. 1977. aastal ei nähtud põhjust, miks kasutada arvutit kodus. Eriti meeldib mulle aasta 2000, mil tehnoloogia valdkonnas toimus kiire areng. Enam-vähem sellest ajastust on tehnoloogia muutunud aina väiksemaks ja tarkvara kasutusvõimaluste võimalus on suurem kui ainult MS Office kontoritarkvara (Word, Excel, PowerPoint). Arvutid olid juba inimeste kodus ning samm oli astutud Interneti-maailma.

1. nädala loengu materjalidest kinnitasin taas, et haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks. Haridustehnoloogia on õppimise edendamise ja oskuste arendamisega seotud uurimine ja eetiline tegevus, milles luuakse, rakendatakse ja hallatakse sobivaid tehnoloogilisi protsesse ja ressursse.

Haridustehnoloogia eesmärgiks on:

• disainida, arendada ja hinnata inimeste ning tehnoloogiliste ressursside efektiivsust, et toetada õppimise kõiki aspekte;
• olla suunavaks jõuks haridussüsteemide ja õppimispraktikate muutmisel, et aidata kaasa muutuste ühiskonnas.

Olen Varje Tipp´ga ühisel arvamusel, et haridustehnoloog on kooli IT spetsialisti ja õpetaja vahel olev  isik, kes leiab kahe erineva isiku vahel ühise keele. Mõeldes erinevatele võimalustele, kuidas arvutitunde ja tehnikakasutust siduda eri õppeainetega.

Töötan Haljala Gümnaasiumis haridustehnoloogina 2011. aasta jaanuarist. Kuna on tegu väiksemat sorti Gümnaasiumiga (+/- 300 õpilast) siis on minu töö ülesandeid rikastatud IT alaste ja arvutiõpetaja ülesannetega:

• Kogub, süstematiseerib ja levitab regulaarselt IKT alast infot;
• Nõustab kooli töötajaid IKT alastes küsimustes;
• Abistab pedagooge õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel;
• Nõustab pedagooge digitaalsete õpiobjektide loomisel;
• Korraldab erinevaid IKT alaseid koolitusi kooli töötajatele;
• Kogub informatsiooni e-õppe võimaluste kasutamise, sellega seotud probleemide ning vajaduste kohta koolis;
• Korraldab e-õppe toimumist koolis;
• Koordineerib infotehnoloogia ja teiste õppeainete vahelist integratsiooni;
• Planeerib kooli arvutiklassi kasutamist;
• Osaleb kooli arendustegevuses (projektid) ning teeb ettepanekuid koolis infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks ja osaleb kooli arengukava koostamisel.
• Tagab koolis toimiva infosüsteemi;
• Peab arvet olemasoleva riist- ja tarkvara üle. Korraldab kooli tarkvara remondi ja hoolduse. On kursis riist- ja tarkvara hinnakirjadega ning suhtleb riist- ja tarkvara müüjate ja infoteenuste pakkujatega;
• Juhib oma töös tervisekaitse eeskirjadest, ainekavadest, kooli õppekavast ja kooli arengukavast.
• Täidab ise ja nõuab ka õpilastelt kooli kodukorra täitmist;
• Võtab osa õppenõukogude, aineühenduste ja muude õppe-kasvatustööd otseselt puudutavatest koosolekutest;
• Võtab osa ainealaste ürituste läbiviimisest (ainepäev, ainenädal, näitus jne.);
• Organiseerib piirkonna täiskasvanute IT alast koolitust;
• Organiseerib arvutiklassi kasutamist õpilaste poolt tunnivälisel ajal;
• Organiseerib ja abistab kooli õpilaste ja õpetajate osalemist mitmesugustes koolidevahelistes projektides;
• Täiendab pidevalt oma ainealaseid teadmisi ja osaleb regulaarselt kursustel.

Enda töös on tulnud ette ka õpilastele ja lastevanematele nõustamine - seda just eriti eKooliga seoses.

Lühidalt ja konkreetselt haridustehnoloogi töö etappidest:

Probleem (probleemi lahendamise võimalused) -> uurimine -> katsetamine/analüüsimine -> paremate lahenduse filtreerimine -> levitamine -> koolitamine/nõustamine -> rakendamine/kinnitamine.

1. KONTAKTTTUND - 27.01.2013

Kursuse blogipostitused: ifi7056.wordpress.com

Kohustuslikud on

• läbi töötada loenguslaidid
• igal nädalal lugeda ja täita koduülesanded
• postitustest reflekteerida loetut
• jälgida, mida teised on samal nädalal loetust arvanud

see ülal annab 20% hindest
Põhiline on 2 tööd - rühmatöö ja individuaalnetöö
esitanmine: 21. aprill ja 27. mai

1. töö - (40%) valida üks õpidisain: nt mingi ekursus, õpiobjekt, millel on sisu sees. 
(vaata lähemalt: http://ifi7056.wordpress.com/hindamine/11-nadal/)

• valib sobivad pedagoogilised printsiibid ja metoodika, et analüüsida iseseisvalt õpidisaini
• analüüsib individuaalselt õpidisaini pedagoogiliste printsiipide alusel ja kirjutab analüüsi raporti oma blogis
• organiseerib oma uurimistöö õpidisaini analüüsi läbiviimiseks ja valib esituseks sobiva viis ja vormi
• planeerib uuringu ja evalveerib haridusasutust rühmatööna
• valib sobivad meetodid, et analüüsida rühmatööna haridusasutuse haridustehnoloogilist olukorda

2. osa - rühmatöö (40%) 3 liikmelised rühmad, kes leiavad asutuse, mida tahetakse
(vaata lähemalt: http://ifi7056.wordpress.com/hindamine/12-nadal-14-mai-2011/)

Fookusesse tulevad järgmised aspektid: Mis on hetkel IKT olukord

asutuses? Kas IKT abil toetatud tegevused hetkel on vastavuses asutuse

potensiaalsete võimalustega ja normatiivsete IKT kasutamise nõuetega

(nt. õppekavas, õpetajate pädevusstandardis), kas tehtav on optimaalne?

Mis on puudu? Kas IKT abil läbi viidud tegevused ja -keskkond toetab

haridusasutuse kehtivat IKT visiooni ja arengut?

• planeerib uuringu ja evalveerib haridusasutust rühmatööna
• valib sobivad meetodid, et analüüsida rühmatööna haridusasutuse haridustehnoloogilist olukorda
• kasutab arutlemisel isesesvas ja rühmatöös haridustehnoloogilise uurimistööga seotud pedagoogilisi printsiipe ja haridustehnoloogiliste uurimustega seotud mõisteid
• arendab rühmatöö oskust rühma uurimustöö kaudu, sealhulgas kaugtöös rühmas ja haridustehnoloogiliste vahendite kasutamist rühmategevuste korraldamiseks
• kirjutab rühmatööna haridusasutuse uuringu raporti, mida esitatakse suuliselt üheskoos seminaris ja kirjalikult rühma ühe liikme blogis
• teeb järeldusi individuaalses ja rühmatöös (plussid, miinused,muudatusettepanekud) õppedisaini või kooli/kogukonna kohta

Ajakava: õppevabanädal 18. - 24. märts 2013

(vaata lähemalt: http://ifi7056.wordpress.com/ajakava/)