11. nädal - Individuaalse ülesanne --- täiendatud*

ülesanne

1. Programmi aadress ja tutvustus.
http://jalgratturitestid.edu.ee/

Jalgratturile mõeldud interaktiivsed testid aitavad jalgrattaeksamiks valmistujal läbi mängida konkreetseid situatsioone liikluses. Õpilane peab konkreetses situatsioonis valima õige tegevuse, mis ka animatsioonina maha mängitakse. Testid hõlmavad järgmisi teemasid: liiklusmärgid, ristmiku ületamine, paremakäe reegel, jalgratturi märguanded, sõidu alustamine ja ohud teel (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009).

2. Millal kasutamiseks?
Vanuse alam- ja ülempiir 4 - 16.
Koolides toimub jalgratturi ettevalmistamine kooli õppekava, -tööplaani või huvialaringi töö raames. Testid on abimaterjaliks nii õpetajale, kes korraldab jalgratturi koolitust koolis, õppe- või ringitundides ja ka õpilasele, kes on jalgratturi eksami sooritajad.
Interaktiivsed testid on mõeldud hajutamiseks ja kontrollimiseks teadmisi, oskusi ja käitumist liikluse esinevates situatsioonides.

3. Kuidas töötamiseks?

Tegemist on enesekontrollitestidega, kus testija saab peale iga testi sooritamist teada protsendi õigesti vastatud küsimuste kohta.

Iga küsimus tuleb õigesti vastata, enne järgmise küsimuse juurde ei saa.

Küsimused esitatakse alati juhuslikus järjekorras

Küsimuste vastusealternatiivid esitatakse alati juhuslikus järjekorras.

Esineb küsimusetüüpe, kus on palju pisipilte. Samuti on  küsimusi, mis põhinevad animatsioonidel (näiteks jalgratturi liiklusõppe testid: ristmiku ületamine ja paremakäe reegel).

4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid
Tekstid (küsimused), pildid, animatsioonid, piltidel ja animatsioonidel viidad/juhised (tähelepanu), valikvastustega ülesanded. 

5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
Vastuste valik, kus vihjeid ei anta. Testi sooritaja peab vastamiseks materjali mõistma ja sellest aru saama. Ennem uue küsimuse juurde ei saa kui on eelnevale õigesti vastatud. Järelejäänud küsimused ja protsent

6. Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
Enesekontrollitestid - piltide ja animatsioonide lugemine ja nendest õigesti arusaamine, et küsimustele õigesti vastata (nt.  mis järjekorras ja kuidas sõiduvahendid peaksid sõitma, et ei tekiks kokkupõrkeid).

7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas

Testi võimalik uuesti sooritada ja parandada vastuseid.

Kiitus õige vastuse puhul. 

Kui oskad kõik testid veatult lahendada ja mõistad liikluses toimuvat, oled tõenäoliselt eksamiks valmis. 

Testid illustreeritud piltide ja animatsioonidega. Võimalus vaadata õigete vastuste tulemust (%) ja jälgida, mitmes küsimus käsil. 

8. Toetuse elemendid
Süsteemis neid ei ole.

9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?
Valides teema (liiklusmärgid, ristmiku ületamine, paremakäe reegel, jalgratturi märguanded, sõidu alustamine ja ohud teel), viib edasi enesekontrollitestini. Animatsioonides on võimalus näha, mis juhtub kui teed liikluses vale otsuse.

10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega

Kognitivistlik õpikäsitlus- õpitud teadmiste rakendamine ülesannetes, saab end kontrollida

Situatiivne õppimine - animeeritud juhtumid liikluses.
Biheivioristlik õpikäsitlus- enesekontrolltestid

11. Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)

"+" 

• Enesekontrollivõimalus
• Erinevad ülesanded
• Palju pildi- ja animeeritud materjale
• Antud testid on koostöös Jalgratturi liiklusõpetuse kursusega.
• Loodud testide paketi abil on võimalik olemasoleva raamistiku põhjal luua ise uusi teste ning vajadusel täiendada. (testid_koos.rar)

"-" 

• Keskkonda ei ole täiendatud.

Kasutatud materjalid:

• Haridus- ja Teadusministeerium. (03.11.2009). Tiigrihüppe Tarkvaraprojektide infopäev. Loetud aadressilt: http://www.hm.ee/index.php?0511201

10. nädala ülesanne

Ülesanne

Individuaalse tööna analüüsin koostatud jalgratturi interaktiivseid teste, mis aitavad jalgrattaeksamiks valmistujal läbi mängida konkreetseid situatsioone liikluses. 

Rühmatööna uurime arvutiklassi kasutamist väljaspool arvutitunde kolme kooli näitel (Kuusalu keskkool, Pärnu Ülejõe gümnaasium ja Haljala gümnaasium)
Uuringurühma koosseis: Viive, Taimi ja Maris
Juhul kui keegi soovib rühmaga ühineda, kontakteeruda on võimalik Skype´s.

9. nädala ülesanne

Ülesandena tuleb tutvuda slaididel tutvustatud toetuselemendiga “6 mütsi”. Kirjeldada vähemalt ühte e-õppes selle metoodika kasutamise võimalust. Põhjendada, mis oleks sellise toetuselemendi kaustamine otstarbekas!

Tuutor toetab huvi, eesmärgi püstitamist, negatiivsete emotsioonide maandamist, rõhutab kriitilisi ülesande etappe, demonstreerib ideaalseid lahendusteid, vähendab õppija vabadusastmeid 
Tuutoripoolne toetus on vajalik, et:

• algatada õpilastevahelist arutelu;
• toetada ja suunata vähemaktiivseid arutelurühmi ja aidata kujundada ühist mõttemudelit;
• suunata rolli- ja ekspertrühmi alternatiivseid lahendusi hindama ja lõppotsust tegema.

Toetuse vormid:

• Modelleerimine (modelling) on protsess, milles õpitakse jäljendama tegevusi vaadeldes teiste käitumist. Modelleerimine keskendub eksperdi käitumismudeli omandamisele.
• Treenimine (coaching) ja juhendamine (tutoring) on individuaalse õpetuse viisid, milles õpilast õpetatakse järgima teatud käitumisajadasid ja kasutama eelnevalt teadaolevat teadmist, millegi saavutamiseks. Treenimine keskendub õpilase õige soorituse lihvimisele.
• Suunav toestamine (scaffolding) on protsess, milles õpilane saab toetust vaid sellisel määral ja nendes ülesande osades, kus tal puuduvad oskused, oskuse kasvades toetus väheneb. Suunav toestamine keskendub nii ülesandele, õppijale kui ka õpetajale.

(Pata, 2011)

Kuus mõttemütsi (Six Thinking Hats) on Edward de Bono poolt loodud lateraalse mõtlemise meetod, mille puhul erinevaid perspektiive uuritavale probleemile või nähtusele tähistatakse kuut eri värvi mütsiga. Mütside tähendused on eelnevalt kokku lepitud:

	Valge kui paber. Mõtted valge mütsi all on seotud informatsiooniga, faktidega, küsides: "Mida me sellest teame?", "Mida oleks meil tarvis teada?", "Milliseid küsimusi peaksime püstitama?". Keskendub puuduvale või olemasolevale faktipõhisele informatsioonile.
	Must nagu kohtuniku kuub. See on ilmselt kõige kasulikum ja kasutatuim müts. Musta mütsi all pesitseb ettevaatus ja ohutunne, mis kaitseb meid kahjulike sammude eest. Musta mütsi mõtted paljastavad võimalikud riskid ja osutavad kriitiliselt meie senise mõttekäigu nõrkadele kohtadele. Ilma musta mütsita oleksime tihti hädas. Samas ei tohiks seda liiga sageli kasutada - see võib halvata meie konstruktiivse mõttelennu.
	Kollane kui päike, seondub optimismiga. Kollast mütsi kandes huvitavad meid väärtused ja praktiline kasu, mis käsitletud ideedest võib tõusta. Isegi kui meile pakutud lahendused eriti ei sümpatiseeri, paneb kollane müts meid otsima asja häid külgi.
	Roheline kui loodus, seondub kasvu, energia ja eluga. Rohelist mütsi kandes esitad uusi ettepanekuid, ideid ja alternatiive seni käsitletud lahendustele. Võid ka pakkuda muudatusi - peaasi on konstruktiivsus ja loov lähenemine.
	Punane kui tuli ja soojus. Punase mütsiga seonduvad tunded ja intuitsioon. Sa ei puugi teada, miks sulle miski meeldib või mitte. Kandes punast mütsi, võid jätta ratsionaalse arutluse tahaplaanile ja tuua välja oma emotsioonid ja aimdused - vajaduseta neid seletada või põhjendada.
	Sinine kui taevas. Pisut teist sorti müts kui ülejäänud, sest selle kandja distantseerub probleemi sisust ja keskendub hoopis mõtlemise või arutelu PROTSESSILE, küsides: "Kuhu oleme oma arutlusega välja jõudnud?", "Mida peaksime järgmiseks käsile võtma?", "Kas kõik on saanud oma arvamust avaldada?", "Kas ei kipu me arutelu ühekülgseks jääma?" Tavaliselt kasutame sinist mütsi aruteluprotsessi algul, määratledes selle sihid ja raamid - näiteks seades eri värvi mütside esinemise järjekorra. Arutelu lõpul aitab sinine müts meil teha kokkuvõtteid.

(Laanpere, 2008)

Tiigrihüppe lisakursus: Loovus ja kaasaegsed tehnoloogiad, II moodulis on teema "6 mõttemütsi meetod". 

Õpetajatel lastakse lahendada probleem 6 mõttemütsi meetodi abil „Kuidas õpilastega rohkem arvutiklasse (arvuteid) kasutada?“ või „Kuidas valmistada tundi ette arvutiklassis õpetamiseks?“. Antud lisakursust on maininud oma kodutöös ka Taimi, lisades mõningad endapoolseid mõtteid.

Mart Laanpere materjalides on kirjutanud, et kuue mõttemütsi meetodit võib kasutada hõlpsasti auditoorses õppetöös - sel puhul peaks kuut värvi mütsid õppejõul varuks olema (vähemasti pildi kujul). Samas sobib see meetod kasutamiseks ka veebipõhistes foorumites.

Esmakordselt teostati kuue mõttemütsi meetodi tarkvaraline tugi veebipõhises keskkonnas FLE3. FLE3 foorumis on meetodi kasutamine oluliselt lihtsam kui tavalises foorumis, kuna kasutajat sunnitakse mütsi valima enne kui ta saab hakata oma postitust kirjutama. Samuti on õppejõule loodud mugavad võimalused sissekannete filtreerimiseks ja järjestamiseks autori nime, mütsi tüübi või sissekande aja järgi. Kuna eestimaine e-õppekeskkond IVA loodi FLE3 baasil, siis on samalaadsed võimalused olemas ka IVA keskkonnas.

Teistes keskkondades (nt Moodle või Blackboard) saab samuti seda meetodit kasutada, kuid eelnevalt peab diskussioonis osalejatega kokku leppima, et igaüks sisestab oma sissekande päisesse kindlasti oma mütsi värvi.

Kuue mõttemütsi meetod ei sobi sugugi mitte iga teema käsitlemiseks - paslikumad on sedalaadi probleemid, mis on tõeliselt intrigeerivad, mitmeti mõistetavad ja mittetriviaalsed.

Kõige keerulisem on arutelu juhtimine mõistliku kokkuvõtteni, et see ei jääks lihtsalt mänguks mängu enese nimel.

Kasutatd materjal:

• Laanpere, M. (2008). Kuue mõttemütsi meetod. Loetud aadressil: http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html
• Pata, K. (20.02.2011). Toetussüsteemid haridustehnoloogilistes õpidisainides. Loetud aadresil: http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng8